reede, 20. veebruar 2015

4.klasside emakeele olümpiaad Kohilas

Sel õppeaastal toimub 4.klasside emakeele olümpiaad 10.03.2015 Kohila Gümnaasiumis.
Oodatud on igast Raplamaa kooli 4.klassist 1-2 õpilast: kuni 16 õpilasega klassist 1 õpilane ja 16-... õpilasega klassist 2 õpilast.
Kogunemine toimub taas pisut varem kl.12.30, et kl.13.00 võiks olümpiaadiga juba alustada.
Õpilane võtab kaasa vahetusjalanõud ning pinali.
Olümpiaadiks registreerimiseks on saadetud iga kooli klassiõpetajate esindajale vastav link.
Ürituse koordinaatoriks on õpetaja Merike Tiidrus.
Kohtumiseni olümpiaadil!

Learn

Pilt:https://ittakes10k.wordpress.com/2014/01/17/1-1274-of-10000-learn-new-things/

esmaspäev, 16. veebruar 2015

“Õpetaja on loov“

LoovharidusÜhenduse Loovharidus seminar

07. märtsil toimub Tallinna Ülikoolis, neljas kokkusaamine,  mille eesmärgiks on õpetaja loovuse toetamine ja loovate ideede jagamine. Oodatud on õpetajad, koolijuhid, haridusametnikud, lapsevanemad.

Päevakava:
11.00-11.10. Avasõnad: Narva mnt 25, auditooriumis T-410
11.10-11.40 Viive-Riina Ruus, TLÜ emeriitprofessor:
Õpetajaameti muutumine ja õpetaja iseseisvumine. NB! Uue lähenemise esmaesitlus!
Ettekande lähtekohaks on mure õpetajakutse ebapopulaarsuse pärast. Õpetajaameti tulevik on sõltumatu õpetaja. 
11.40-12.00 Eda Heinla, TLÜ dotsent:
Loov õpetaja.
Ettekanne tutvustab uurimuste tulemusi loovust toetava õpetaja käitumisest, isikuomadustest ja õpetajate arusaamu loovalt õpetamisest.
12.05-12.30 Stanislav Nemeržitski, TLÜ doktorant:
Loovusele keskendumine Inglismaa koolides. Birminghami näited.
12.30-13.00 Kohvipaus. Töötubadesse jagunemine!
13.00-14.40 TÖÖTOAD
Liina Kolk, Raamist Väljas OÜ, arendusjuht: 
Pingete maandamine ja energia taastamine loovtegevuste abil.
Pingetega toimetulekust sõltub otseselt meie enesehinnang ja tegutsemise kvaliteet. Kuidas rakendada loovus enda heaks „tööle“? Kuidas pingest ehk isegi inspiratsiooni või tegutsemise impulssi leida?
Jaana Leemet ja Maarja Kurgpõld. Peetri Lasteaed-Põhikooli õpetajad:
Õpetaja kui loovuse hoidja
Maarika Lips, Ülle Mäekivi, Rapla Ühisgümnaasiumi õpetajad:
Võimaluste võti
Töötoa eesmärgiks on näidata, mida on võimalik teha ühe tekstiga. Kuidas panna tekst mängima? Kuidas arendada kujutluspilti? Kuidas luua seoseid? Töötoas tegeldakse meelte avamise ja uute võimaluste märkamisega. 
Kerttu Soans, kirjanik, maali- ja mõtlusõpetaja:
Kujutluspildi loomine ja väestamine. Lõdvestumine ja kehaankur.
Töötoas õpitakse lõdvestuma, ligi pääsema eneseusaldusele, loovale vaimule, teravdama taju ja viibima tähelepanus. Töötoa läbinul on arusaam oma eesmärgist, detailne ja emotsionaalne kujutluspilt, oskused ennast inspireerida, kui teekonnal eesmärgi suunas peaksid ette tulema takistused.  
Triin Tarn
Mäng helide kaudu
Robert Peetsalu, KAE Kool:
KAE Kool - eestikeelne õppekeskkond interaktiivsete harjutuste ja õppevideotega
KAE Kool on eestikeelne õppekeskkond interaktiivsete harjutuste ja õppevideotega. Selles töötoas õpime kasutama KAE Kooli õpetamises (flipped classroom-i mudelit kasutades). Parima tulemuse saamiseks võtke kaasa oma sülearvutid.
14.40-15.00 Kohvipaus
15.00-16.45 Töötoad jätkuvad.
16.45-17.30 Kokkuvõtted töötubadest. Vaba mikrofon, ideed, mõtted!

Toimumisaeg: 07.03.2015, kell 11.00-17.30 Toimumiskoht: Tallinna Ülikool, Narva mnt 25, ruumis T-410 Osalemistasu: 10EUR (tasumine kohapeal)

Registreerumine: SIIN

1.kooliastme mälumängu 2.etapp

10.veebruari päikselisel pärastlõunal, kui paljud lapsed juba koolist kodu poole kõndisid, suundus pea igast Raplamaa koolist vähemalt üks võistkond 1.-3. klassi õpilasi järjekordsele 1.kooliastme mälumängu etapile. Sel korral koguneti Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi aulasse, kuhu võistkondade pesad juba ette olid valmistatud. Kokku tuli mälumängu 2. etapile 23 võistkonda 16-st koolist, kes olid valmis oma teadmisi proovile panema.
Esimesed küsimused testisid kohe õpilaste kodumaa tundmist: kas Eesti asub Läänemere ääres, millises maakonnas asuvad Lottemaa ja Pokumaa, kas Narva kindlusest saab vaadata Venemaale ning teisigi Eestit puudutavaid põnevaid küsimusi. Matemaatika valdkonnas pidi näitama oma arvutamisoskust rahaga ja lahendama põnevaid tekstülesandeid, mis lisaks arvutamisele nõudsid ka loogilist mõtlemist ja tähelepanelikku teksti lugemist.
Kuigi arvatakse, et arvutite kasutamine on vähendanud oluliselt laste lugemust, siis sellel mälumängul selgus, et kokkutulnud õpilased olid kursis nii klassikalise lastekirjanduse kui ka uuemal ajal kirjutatud teostega. Seda kõike on igal õpetajal ainult rõõm tõdeda, et lugemishuvi on selles vanuses väga populaarne.
Vahvad küsimused ja mõnus koosolemise melu panid tajutava aja kiiremini liikuma, kui oleks ehk tahtnud, ning oligi käes aeg kuulutada välja selle mälumängu võitjad.
Punktitabelist selgus, et mäng oli väga tasavägine ning 1.-3. koha vahel oli kõigest 2 punktine vahe.
Esimesele kohale tuli Raplamaa 1.kooliastme mälumängu 2.etapil 47 punktiga Kohila Gümnaasiumi B klasside võistkond, kuhu kuulusid Sten Meerbach 1.b, Paul Mihkel Maasalu 2.b ja Kea Kristiin Laanmets 3.b. Teise koha vääriliseks napi poolepunktise vahega sai Märjamaa Gümnaasiumi B klasside võistkond, kuhu kuulusid Elisabeth Umbleja 3.b, Liis Lehesalu 2.b ja Kessu Kalbus 1.b. Kolmanda koha saavutanud Rapla Ühisgümnaasiumi A klasside võistkond oli kogunud 45 punkti ning oma teadmisi näitasid selle kooli esindajatena üles Emma Karoliine Vasnu 1.a, Iris Liisa Suurväli 2.a ja Ketlin Kõiv 3.a.
Toreda päeva lõpetuseks said kõik osalejad tänukirjad ning enne koduteele asumist ka suud magusaks. Järgmine maakondlik mälumäng aga uue kooliaasta sügisel, mil kõik tänased osalejad juba numbrivõrra vanemas klassis. Seni aga kaunist sõbrakuu jätku!
See tore päev sai teoks tänu Raplamaa Omavalitsuste Arengufondi toetusele.
Kaia Poom
Rapla Ühisgümnaasiumi
klassiõpetaja

Meenutusi sellest päevast:

kolmapäev, 11. veebruar 2015

Nukuteatri külalisetendus Raplas

19. veebruaril kell 11.00 olete oodatud külastama Rapla Kultuurikeskuses Nukuteatri  etendust “Puuhaldjate lugu”.

Ühes metsas kasvab puu, mille sees elavad kaks haldjat. Teineteisest ei tea nad mitte midagi. Kuidas see nii läinud on, et ühe puu elanikud kunagi kohtunud pole – sellele ei oska ka nemad ise vastata. Ühel päeval nad kohtuvad ja kõik muutub...

„Puuhaldjate lugu“ on südamlik lugu kahest puuhaldjast, kus publikul avaneb võimalus näha inimsilmadele tavaliselt nähtamatuks jäävate tegelaste päevatoimetusi. Elades kaasa puuhaldjate kohtumisele ja teineteise tundmaõppimisele, saab vaataja aimu nende hommikutest ja õhtutest; armastusest ja pahameelest; nutust, naerust ja seiklustest.

autor ja lavastaja MIRKO RAJAS kunstnik KALJU KARL KIVI helilooja EKKE VÄSTRIK
mängivad KATARIINA TAMM ja ANDRES ROOSILEHT

Kestus u 50 minutit
Piletid tuleb eelnevalt ette broneerida. Pilet 6 €.



Folklooripäev Märjamaal

16.veebruaril toimus Märjamaa rahvamajas ja gümnaasiumis maakonna IV klasside folklooripäev. Päev algas rahvamaja kinosaalis, kus Märjamaa lõõtspillimängijad võtsid vastu osalejaid pillilugude saatel. Sõna tervituseks sai Märjamaa gümnaasiumi õppealajuhataja Lia Puhm. Seejärel vaadati rukkiaasta raames filmi RUKIS, mis on salvestatud Velise  Sillaotsa talumuuseumis ja annab ülevaate leivaviljast ja leivast. Seejärel jaguneti gruppideks ja osaleda sai 3 õpitoas. kokku oli maja peal tegutsemas viis õpituba: Rahvalikud tantsud ja mängud (Eve Burmeister ja Silvi Sisas), Vanad talutööriistad (Sillaotsa talumuuseum), Rahvakalendri tähtpäevad (Merilin Pihu), Regilaulu õpituba (Ave Sinikas), Käed loovad lugu (Piret Kukk).
Töötoad lõppesid koos kokkuvõtete tegemisega ja päeva meenutamisega Ly Galeriis. Sealt suunduti Märjamaa Gümnaasiumi sööklasse kama ja tangu-kartuliputru sööma.
Vaat missugune päev oli.
Märjamaa Folklooripäeva korraldaja
Eve Burmeister
 
Õpetaja Anu Luus Alu Lasteaed- Algkoolist koos õpilastega meenutab:
Folklooripäev Märjamaal oli väga põnev nii õpilaste kui ka minu jaoks. Üritus, mis pole võistlus ning samas pakub osalejatele midagi  uut ja huvitavat. Eelkõige jäid meile meelde lõõtsamängijad ja erinevad töötoad. Lastele meeldisid vanaaegsed tööriistad, mida tutvustasid Sillaotsa Talurahvamuuseumi töötajad; Eve Burmeistri töötuba, kus õpiti tantsu ning mõistatati; rahvakalendri ja regilaulude töötuba. Huvitav oli ka muinasjuttude töötuba, kus muinasjutuvestja kasutas jutustamisel origamit või lõnga.
Mina tegin koolis paaristööna järele rahvakalendri töötoa meetodi, kus siis õpilased joonistasid loosiga valitud rahvakalendri teksti järgi ühispildi. Need pildid kaunistavad hetkel ka meie koolimaja.
Nii, et meile väga meeldis! Tänasime kohapeal ka korraldajaid.
 

Ja toredaid mõtteid ka osalenud lastelt.
 
Brigitte, Carita ja Asse Kaiu Põhikoolist:
Meile meeldis folklooripäeval. Kõigepealt vaatasime filmi leivaviljast, siis loositi välja töötoad, Meie saime kuldse, musta ja rohelise pärli, s.t. olime kõik erinevates gruppides. Kõige toredam oli jututuba, kus saime kuulata ja vaadata nöörijutte. Saime ka ise nöörijuttu proovida. Vahva oli ka mängida,  tantsida, laulda, joonistada ja uurida vanu asju.
Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi õpilane Krislen folklooripäevast:
Meeldis, et õppisime regilaulu ja mängisime mänge.
Tore päev.
Tutvusin vanade tööriistadega ja natuke saime rohkem teada
kalendritähtpäevadest. Meie uurisime hingedepäevast.
Meeldis, et kokkutulnud lapsed olid sõbralikud ja tegutsesid ühiselt.

Kohila Gümnaasiumist kirjutavad:
Anniki Lairand:
Hana, Mina ja Kessu käisime folklooripäeval Märjamaal.
Seal oli suur kinotuba ja me vaatasime kõigepealt filmi „ Eesti leib“. Seefilm jutustas sellest, kuidas õige vanal ajal leib meie esiisade toidulauale sai.
Edasi jagati meid rühmadesse. Selleks pidime võtma pärlid ja pärlite värvuse järgi moodustati rühmad. Sain Kessuga samasse töörühma.
Esimese töötoa nimi oli „ Nöörilood“. Piret oli selle naise nimi, kes seal meile lugusid jutustas. Ta jutustas meile igasuguseid põnevaid jutte ja samal ajal tegi nöörist vahvaid kujusid.
Järgmine töötuba oli „ Rahvakalendri tähtpäevad. “ Pidime valima ühe silbi ja sellest pildi joonistama. Järgmine tuba oli „ Tantsu- ja mängutuba“. Seal me tantsisime ja panime mõistatusi kokku. . Pärast meid tänati osavõtu eesa ja sõime Märjamaa kooli sööklas rahvuslikku toitu, milleks oli mulgipuder ja kamavaht. See päev oli väga lahe!

Hana Saarna:
Me Anniki ja Katriin Helenaga käisime Märjamaal folklooripäeval. .
Esimese asjana vaatasime filmi. Seejärel valiti meid rühmadesse ja mina pidin oma klassikaaslastest eraldi minema.
Vaatasime vanu tööriistu ja meile räägiti mida vanal ajal nende riistadega teha sai. . Edasi kuulasime muinasjutte, kus tädi rääkis meile nööriga lugusid. Saime ka ise nööri käes hoides nööripilte teha. See oli tore. Veel me tantsisime ja sõime rahvuslikku toitu. Mulle meeldis väga.

 Katriin Helena:
Kõigepealt läksime bussiga Märjamaa rahvamajja. Seal me vaatasime kino, kuidas vanal ajal leiba saadi. Mina ja Anniki saime kuldse pärli, Hana musta.
Esimene töötuba oli meil jututuba. Seal meile jutustati erinevaid nöörilugusid. Need olid päris huvitavad. Siis sai aeg otsa. Järgmine töötuba oli joonistamine. Võtsime paaridesse ja loosiga saime sedeli missugusest rahvakalendri tähtpäevast tuleb meil pilt joonistada. Meie Annikiga saime heinamaarjapäeva.
Kolmandas töötoas tantsisime ja mängisime. See oli päris tore päev, sest see oli lõbus ja teistmoodi kui tavaline koolipäev. Lisaks saime teadmisi vanaaja kommetest ja tavadest.

Rapla Ühisgümnaasiumist kirjutasid Anna Maria, Grete ja Tauri:
Meile meeldis väga jututuba. Meeldis õppida ka rahvakalendri tähtpäevi, kus sai ka ise joonistada. Regilaule oli vahva laulda ning neile saime ka ise sõnu juurde mõtelda. Oli igati lahe päev!
Valgu kooli õpilased kirjutasid:
Kõik töötoad olid väga toredad - tantsud ja doomino panemine ja joonistamine jne, aga üle kõige olid ikkagi nöörijutud. Jutustaja oli tõeliselt vaimustav, kõik kuulasid hiirvaikselt ja suure ootusärevusega. Ja jutu kõrvale valmisid pidevalt uhked nöörikujutised.

Krislen Rapla Vesiroosi Gümnaasiumist folklooripäevast:
Meeldis, et õppisime regilaulu ja mängisime mänge. Tore päev.
Tutvusin vanade tööriistadega ja natuke saime rohkem teada kalendritähtpäevadest. Meie uurisime hingedepäevast.
Meeldis, et kokkutulnud lapsed olid sõbralikud ja tegutsesid ühiselt.

Projekti toetas Raplamaa Omavalitsuste Arengufond.

laupäev, 7. veebruar 2015

1.-3. klasside mälumängu 2.etapp

10.veebruar kogunevad kolmeliikmelised võistkonnad, milles esindatud nii 1.-3. klass, Rapla Vesiroosi Gümnaasiumisse, et panna end proovile koolidevahelises mälumängus. Hetkeks on registreerunud juba 22 võistkonda. Kui mõnel koolil veel nimi kirja panemata, siis kiirustage - vajaliku lingi saate oma kooli klassiõpetajate esindajalt.

pilt: www.thinkgeek.com

reede, 6. veebruar 2015

Koolitus "Matemaatika ja loodusõpetuse e-tund 4.klassile"

Tähelepanu!

Sügisene Avita koolitus loodusõpetuse ja matemaatika õpetajatele 4.klassis kordub suure nõudluse tõttu taas märtsis koolivaheajal. Kes on saabuvast koolitusest huvitatud, saate registreerida siin.
Kursuste toimumine:
16.03.2015 - Tallinnas kell 10.00
18.03.2015 - Tallinnas kell 10.00
20.03.2015 - Tartus kell 10.00
Dekstop, computer, vector, 26
EasyVectors.com.