kolmapäev, 11. veebruar 2015

Folklooripäev Märjamaal

16.veebruaril toimus Märjamaa rahvamajas ja gümnaasiumis maakonna IV klasside folklooripäev. Päev algas rahvamaja kinosaalis, kus Märjamaa lõõtspillimängijad võtsid vastu osalejaid pillilugude saatel. Sõna tervituseks sai Märjamaa gümnaasiumi õppealajuhataja Lia Puhm. Seejärel vaadati rukkiaasta raames filmi RUKIS, mis on salvestatud Velise  Sillaotsa talumuuseumis ja annab ülevaate leivaviljast ja leivast. Seejärel jaguneti gruppideks ja osaleda sai 3 õpitoas. kokku oli maja peal tegutsemas viis õpituba: Rahvalikud tantsud ja mängud (Eve Burmeister ja Silvi Sisas), Vanad talutööriistad (Sillaotsa talumuuseum), Rahvakalendri tähtpäevad (Merilin Pihu), Regilaulu õpituba (Ave Sinikas), Käed loovad lugu (Piret Kukk).
Töötoad lõppesid koos kokkuvõtete tegemisega ja päeva meenutamisega Ly Galeriis. Sealt suunduti Märjamaa Gümnaasiumi sööklasse kama ja tangu-kartuliputru sööma.
Vaat missugune päev oli.
Märjamaa Folklooripäeva korraldaja
Eve Burmeister
 
Õpetaja Anu Luus Alu Lasteaed- Algkoolist koos õpilastega meenutab:
Folklooripäev Märjamaal oli väga põnev nii õpilaste kui ka minu jaoks. Üritus, mis pole võistlus ning samas pakub osalejatele midagi  uut ja huvitavat. Eelkõige jäid meile meelde lõõtsamängijad ja erinevad töötoad. Lastele meeldisid vanaaegsed tööriistad, mida tutvustasid Sillaotsa Talurahvamuuseumi töötajad; Eve Burmeistri töötuba, kus õpiti tantsu ning mõistatati; rahvakalendri ja regilaulude töötuba. Huvitav oli ka muinasjuttude töötuba, kus muinasjutuvestja kasutas jutustamisel origamit või lõnga.
Mina tegin koolis paaristööna järele rahvakalendri töötoa meetodi, kus siis õpilased joonistasid loosiga valitud rahvakalendri teksti järgi ühispildi. Need pildid kaunistavad hetkel ka meie koolimaja.
Nii, et meile väga meeldis! Tänasime kohapeal ka korraldajaid.
 

Ja toredaid mõtteid ka osalenud lastelt.
 
Brigitte, Carita ja Asse Kaiu Põhikoolist:
Meile meeldis folklooripäeval. Kõigepealt vaatasime filmi leivaviljast, siis loositi välja töötoad, Meie saime kuldse, musta ja rohelise pärli, s.t. olime kõik erinevates gruppides. Kõige toredam oli jututuba, kus saime kuulata ja vaadata nöörijutte. Saime ka ise nöörijuttu proovida. Vahva oli ka mängida,  tantsida, laulda, joonistada ja uurida vanu asju.
Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi õpilane Krislen folklooripäevast:
Meeldis, et õppisime regilaulu ja mängisime mänge.
Tore päev.
Tutvusin vanade tööriistadega ja natuke saime rohkem teada
kalendritähtpäevadest. Meie uurisime hingedepäevast.
Meeldis, et kokkutulnud lapsed olid sõbralikud ja tegutsesid ühiselt.

Kohila Gümnaasiumist kirjutavad:
Anniki Lairand:
Hana, Mina ja Kessu käisime folklooripäeval Märjamaal.
Seal oli suur kinotuba ja me vaatasime kõigepealt filmi „ Eesti leib“. Seefilm jutustas sellest, kuidas õige vanal ajal leib meie esiisade toidulauale sai.
Edasi jagati meid rühmadesse. Selleks pidime võtma pärlid ja pärlite värvuse järgi moodustati rühmad. Sain Kessuga samasse töörühma.
Esimese töötoa nimi oli „ Nöörilood“. Piret oli selle naise nimi, kes seal meile lugusid jutustas. Ta jutustas meile igasuguseid põnevaid jutte ja samal ajal tegi nöörist vahvaid kujusid.
Järgmine töötuba oli „ Rahvakalendri tähtpäevad. “ Pidime valima ühe silbi ja sellest pildi joonistama. Järgmine tuba oli „ Tantsu- ja mängutuba“. Seal me tantsisime ja panime mõistatusi kokku. . Pärast meid tänati osavõtu eesa ja sõime Märjamaa kooli sööklas rahvuslikku toitu, milleks oli mulgipuder ja kamavaht. See päev oli väga lahe!

Hana Saarna:
Me Anniki ja Katriin Helenaga käisime Märjamaal folklooripäeval. .
Esimese asjana vaatasime filmi. Seejärel valiti meid rühmadesse ja mina pidin oma klassikaaslastest eraldi minema.
Vaatasime vanu tööriistu ja meile räägiti mida vanal ajal nende riistadega teha sai. . Edasi kuulasime muinasjutte, kus tädi rääkis meile nööriga lugusid. Saime ka ise nööri käes hoides nööripilte teha. See oli tore. Veel me tantsisime ja sõime rahvuslikku toitu. Mulle meeldis väga.

 Katriin Helena:
Kõigepealt läksime bussiga Märjamaa rahvamajja. Seal me vaatasime kino, kuidas vanal ajal leiba saadi. Mina ja Anniki saime kuldse pärli, Hana musta.
Esimene töötuba oli meil jututuba. Seal meile jutustati erinevaid nöörilugusid. Need olid päris huvitavad. Siis sai aeg otsa. Järgmine töötuba oli joonistamine. Võtsime paaridesse ja loosiga saime sedeli missugusest rahvakalendri tähtpäevast tuleb meil pilt joonistada. Meie Annikiga saime heinamaarjapäeva.
Kolmandas töötoas tantsisime ja mängisime. See oli päris tore päev, sest see oli lõbus ja teistmoodi kui tavaline koolipäev. Lisaks saime teadmisi vanaaja kommetest ja tavadest.

Rapla Ühisgümnaasiumist kirjutasid Anna Maria, Grete ja Tauri:
Meile meeldis väga jututuba. Meeldis õppida ka rahvakalendri tähtpäevi, kus sai ka ise joonistada. Regilaule oli vahva laulda ning neile saime ka ise sõnu juurde mõtelda. Oli igati lahe päev!
Valgu kooli õpilased kirjutasid:
Kõik töötoad olid väga toredad - tantsud ja doomino panemine ja joonistamine jne, aga üle kõige olid ikkagi nöörijutud. Jutustaja oli tõeliselt vaimustav, kõik kuulasid hiirvaikselt ja suure ootusärevusega. Ja jutu kõrvale valmisid pidevalt uhked nöörikujutised.

Krislen Rapla Vesiroosi Gümnaasiumist folklooripäevast:
Meeldis, et õppisime regilaulu ja mängisime mänge. Tore päev.
Tutvusin vanade tööriistadega ja natuke saime rohkem teada kalendritähtpäevadest. Meie uurisime hingedepäevast.
Meeldis, et kokkutulnud lapsed olid sõbralikud ja tegutsesid ühiselt.

Projekti toetas Raplamaa Omavalitsuste Arengufond.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar